Soojuspumbad on seadmed, mis võimaldavad madala temperatuuriga soojuse allikast soojust ammutada ja kondenseerida kõrgematele temperatuuridele, mis on kasutatavad erinevates rakendustes. Mehaanilised soojuspumbad kasutavad lenduvate ainete füüsikalisi omadusi (aurustumine, kondenseerumine) soojuse ammutamiseks ja selle temperatuuri tõstmiseks.Ahela soojendataval poolel soojuspump surub külmaaine ja selles sisalduva energia kokku (kondenseerib) ja vabastab surve ahela poolel, millisel soojust ammutatakse.
Soojuspumba eelised:
- alandab energia kulu, eriti kui asendada tavapäraseid elektrilisi küttesüsteeme;
- võib alandada kodu süsihappegaasi emissioone, sõltuvalt sellest, milliseid kütuseid asendatakse;
- puudub kütuse tarne vajadus;
- võib kütta ruume ja toota ka sooja vett;
- tänu kahesuunalisele tööjaotusele on võimalik nii kütta kui jahutada;
- põlemisprotsessi puudumise tõttu ei teki suitsu, tahma ega ebameeldivat lõhna;
- mobiilside võrgu abil juhitav;
- minimaalne hoolduse vajadus.
Maasoojuspumbad
MAASOOJUSPUMBAD ammutavad soojust maa seest. Seda soojust saab kasutada kütmaks radiaatoreid, põrandaküttesüsteemi või sooja õhu küttesüsteeme ning sooja tarbevett.
Maa püsib pinnase all suhteliselt stabiilsel temperatuuril, mis võimaldab kasutada soojuspumpa aastaringselt. Maakollektori pikkus sõltub köetava pinna suurusest ja vajamineva soojuse hulgast. Pikemad kollektorid võivad ammutada maast rohkem soojust, kuid vajavad rohkem ruumi matmiseks. Kui aga ruum on piiratud või pinnas kaevamist ei soosi, võib ka puurida vertikaalsed puuraugud.
Maasoojuspump tsirkuleerib külmakindlat lahust toruahelas, mida nimetatakse maakollektoriks. Kollektor on maetud lamedalt pinnasekihi alla keskmiselt 1 meetri sügavusele (0,8-1,5m) või vertikaalselt kuni 100m sügavusele. Maa soojus ammutatakse vedelikku, mis liigub läbi soojuspumba aurusti soojuspumpa.
Kuidas maasoojuspumbad töötavad?
Maa soojus ammutatakse madalatel temperatuuridel vedelikku (külmakandja), mis ringleb maa alla maetud torude ahelas (maakollektoris), kogudes endasse maapinda salvestunud päikeseenergia. Vedelik liigub soojuspumba aurustisse, kus soojusenergia kantakse üle soojuspumba sees ringlevale külmaainele, mis seejärel aurustub. Siis surub pumba kompressor aurustunud olekus vedeliku kokku ja suunab läbi soojusvaheti, kus toimub energia ülekandmine küttesüsteemile.
Selline protsess võimaldab soojendada vett kütteks või tarbevee vajaduseks. Jahutatud vedelik läbib uuesti maakollektori, ammutades sellest täiendavat energiat pidevas tsüklis. Soojuspumbad omavad mõningast mõju keskkonnale, kuivõrd nad tarbivad elektrit, kuid soojus, mida need ammutavad maa seest, õhust või veest, on pidevalt looduslikult taastuv
Kas maasoojuspump on sobivaim lahendus?
Välja selgitamaks, kas maasoojuspump on just õige kütte lahendus peab hindama mitmeid asjaolusid:
Kas vaba maaala objekti ümbruses on sobiv maakollektori paigaldamiseks?
See ei pea olema üleliia suur, kuid maapind peab olema pinnaselt sobiv kaeviku kaevamiseks või puurimiseks ja lisaks peab olema võimalik vajaliku tehnikaga juurde pääseda.
Kas köetav hoone on piisavalt soojustatud?
Kuivõrd maasoojuspumbad toodavad madala temperatuuriga soojust, on oluline, et hoone oleks hästi soojustatud ja tuule-kindel, et süsteem oleks võimalikult efektiivne. Halvasti soojustatud hoones ei pruugi maasoojuspump anda soovitud tulemust.
Millist kütust kavatsed asendada?
Süsteemi tasuvus on palju kiirem kui see asendab elektrilist või fossiilsetel kütustel toimivaid küttesüsteeme. Näiteks asendades otse-gaasikütet ei pruugi maasoojussoojuspump olla alati just eelarveliselt kasulikum lahendus.
Millist küttesüsteemi kasutad?
Maasoojuspumba süsteemid pakuvad paremat sooritust jaotussüsteemidega nagu põrandaküte ja/või ventilatsioon, võrdluses radiaatorite süsteemidega, kuna vajavad protsessiks madalamat temperatuuri.
