Kuidas maakütte süsteem soojendab minu kodu?
Maa sees olev soojus ammutatakse madalatel temperatuuridel vedelikku (külmakandja), mis ringleb meetri sügavusele maa alla maetud torude ahelas (pinnasekollektoris), kogudes endasse suvekuudel maapinda salvestunud päikeseenergia. Vedelik liigub läbi soojuspumba aurusti, kus soojusenergia kantakse üle soojuspumba sees ringlevale külmaainele, mis seejärel aurustub. Siis surub soojuspumba kompressor aurustunud olekus vedeliku kokku ja suunab selle läbi soojusvaheti, kus toimub energia ülekandmine hoone küttesüsteemile (näiteks vesipõrandaküte või -radiaatorküte).
Kas maasoojuspump on suuteline tootma nii kütet, jahutust kui ka tarbevett?
Maasoojust saab kasutada kombineeritud kütteks, jahutuseks ning ka sooja tarbevee tootmiseks. Jahutuse jaoks on kõige effektiivsem sügavalt maa seest (puuraukudest) kogutud energia.
Kui efektiivsed on maasoojuspumbad?
Maasoojuspumbad on ühed kõige efektiivsemad kütte- ja jahutamise süsteemid, mis täna saadaval ning mille efektiivsus on 50-80% suurem kui teised kütte ja 20-40% kui teised jahutamise süsteemid. See avaldub otseselt suure säästuna igapäevastes kuludes, mida tehnosüsteemide käitamine nõuab.
Kui palju ruumi on vaja maasoojussüsteemile?
Enamik maasoojussüsteemi komponentidest paikneb maa all, seega keskmise suurusega 150m2 maja puhul vajab soojuspump ise hinnanguliselt 1m2 suurust vaba pinda hoones ning suurusjärgus 500m2 vaba maapinda pinnasekollektori paigaldamiseks maja ümbruses.
Kui pikk on maasoojussüsteemi eluiga?
Maasoojuspumba süsteemid on väga vastupidavad ja töökindlad. Kõik mehhaanilised komponendid on kaitstud välistingimuste eest, paiknedes soojas tehnosõlmes või aasta läbi ühtlase temperatuuriga maapinnas. Maasoojuspumbal süsteemil on tavapäraselt vähemalt 25-aastane eluiga, mõnel juhul ka pikem.
Kui palju müra maasoojuspumba süsteemid tekitavad?
Maasoojuspumbad on väga vaiksed ega häiri kodust sise- ja väliskeskkonda. Maasoojuspumpadel puuduvad mürarikkad ventilaatorid, mis võivad tekitada häirivat heli. Seega võib kaasaegase soojuspumba paigaldada vabalt ka eluruumidesse kui puudub spetsiaalne tehnosõlm, kuhu seadet paigutada.
Kui turvalised on maasoojuspumbad?
Maasoojuspumba süsteemid on väga turvalised. Seadmetel puuduvad välised komponendid, mis on lastele või lemmikloomadele avatud ja ohtlikud. Puuduvad ka avatud leegiga põlemisprotsessid ja teised mehhaaniliselt ohtlikud töötsüklid.
Kuidas on võimalik säästa maasoojuspumbaga?
Maasoojuspump säästab palju raha, nii käitamise kui ka hoolduskuludega seoses. Investeeringud tasuvad end juba loetud aastate jooksul ära. Positiivne rahavoog tekib seoses energiasäästuga, mis ületab süsteemi enda ja selle paigaldamise kulusid. Kui palju täpselt on võimalik säästa, sõltub millist süsteemi hetkel kasutad, nagu ka millega seda asendada. Säästu mõjutavad aga kindlasti:
Soojuse jaotuse süsteem – näiteks vesipõrandaküttesüsteem on palju efektiivsem kui radiaatorid, kuna vesi kütteringis ei pea olema nii kõrge temperatuuriga. Kui põrandaküttesüsteemi ei ole võimalik rakendada, tasub kasutada suurema pindalaga radiaatoreid, et hoida küttesüsteemis ringlev vesi võimalikult madala temperatuuriga;
Sinu vana küttesüsteem – kui sinu olemasolev küttesüsteem on ebaefektiivne, on suurem tõenäosus käituskulude märkimisväärseks säästuks rakendades soojuspumpa uue küttelahendusena või kombineerituna vana küttesüsteemiga;
Tarbevee soojendamine – kui soojuspump peab tootma ka tavapärasest suuremal määral sooja tarbevett, võib see piirata üldist efektiivsust;
Süsteemi seadistamine – õpi kasutama soojuspumpa, et seda maksimaalselt ära kasutada. Soojuspumba küttesüsteemi on võimalik käitada standartrežiimilt või seadistada just sinu vajadustele sobivaks. Paigaldaja peaks selgitama, kuidas süsteemi seadistada nii, et see oleks maksimaalselt efektiivne.
Kui palju maasoojuspumba süsteem maksab?
Esmane investeering maasoojuspumba süsteemi soetamisel on sarnane või pisut suurem kui teiste samaväärsete küttelahenduste korral. Siiski, kui arvestada maasoojussüsteemi käitamise kulu, katab energiasääst kiiresti ka esmase suurema investeeringu vahe.
Kui kaua aega kulub maasoojuspumba paigaldamiseks?
Enamasti võtab maasoojuspumba paigaldus ühe pika tööpäeva. Keerukamate süsteemide puhul, kus kombineeritakse erinevaid süsteeme, võib paigaldusele kuluv aeg olla ka pikem.
Kui kaua aega kulub horisontaalse pinnasekollektori paigaldamiseks?
See sõltub pinnasest, torude pikkusest ja sügavusest ning sellest tulenevast tehnika vajadusest. Tavapäraselt on võimalik paigaldada pinnasekollektor ühe kuni kolme tööpäevaga.
Kui kaua aega kulub vertikaalsete puuraukude paigaldamiseks?
Vertikaalse paigalduse korral sõltub paigalduse aeg paigaldamise koha tingimustest, sh pinnase paksus ja tüüp, aluskivimi tugevus ja põhjavee tingimused. Keskmise suurusega elumaja puhul võtab puurimine aega kaks kuni neli tööpäeva.
Mis on põhilised vertikaalsete ja horisontaalsete süsteemide eelised ja miinused?
Horisontaalsed süsteemid on vähem keerukad ja eeldavad odavama tehnika kasutamist. Siiski, need eeldavad pikemaid toruahelaid seoses hooajaliste pinnase temperatuuride kõikumistega. Kuivõrd horisontaalsed maakollektorid paigaldatakse kaevikutesse on vajalik suurem pind võrreldes vertikaalse süsteemiga.
Kohas, kus kaevamiseks vajalik vaba pind on piiratud, võib olla eelistatud vertikaalne paigaldus. Kui maapind hõlmab külluslikult kõvasid kivimeid, võib vertikaalne paigaldus olla ainus lahendus. Vertikaalne paigaldus on reeglina kallim, kuivõrd puurimine on kallim kui kraavi kaevamine. Kuna vertikaalsed maakollektorid on paigaldatud sügavamale, kui horisontaalsed süsteemid, on need tavapäraselt aga efektiivsemad. Pädev paigaldaja võib aidata otsustada milline rakendus on konkreetsel juhul sobivam.
Kas ma saan soojuspumbasüsteemi ka ise paigaldada?
Seda ei soovita. Torude ühendamine, puurimine ja kaevamine on parem jätta litsentseeritud professionaalidele. Mitteprofessionaalne paigaldus ja seadistamine võib tuua kaasa väga ebaefektiivse tulemuse.
Kuidas veenduda, et kogu süsteem on õigesti ühendatud?
Kasuta pädevat töövõtjat. Ära karda uurida paigaldaja tasuta ja kogemuste kohta. Kogemustega paigaldajad ja edasimüüjad jagavad hea meelega jagavad, et võimaldada soorituse kvaliteedis veenduda. Samuti kinnitavad paigaldaja pädevust vastavad kutsetunnistused.
Kui pikk on maasoojuspumba süsteemi garantii?
Kõik maasoojuspumpade tootjad pakuvad 2-5 aasta pikkust garantiid põhilistele komponentidele või kogu seadmele. Pinnasekollektori eluiga ja garantii on sõltuvalt tootja tingimustest kuni 50 aastat.
Millise brändi soojuspumpa tuleks eelistada?
Eelistada tuleks ajalooga Euroopa tootjat, kes julgeb oma seadmele anda pika tehasegarantii. See on usaldusmärk, et tootja on veendunud oma seadme töökindluses. Jälgima peaks ka varuosa saadavust. Mõningal juhul võib esmapilgul soodne soojuspump põhjustada hiljem palju peavalu, kui selgub, et vajalike varuosade saadavus pole tagatud.
Kas pinnasekollektor mõjutab minu muru või maastikku?
Uuringud on kinnitanud, et kollektorid ei oma kahjulikku mõju murule, põõsastikule ja puudele. Enamik horisontaalseid paigaldusi eeldab siiski 1000mm laiuseid ajutisi kaevikuid. Paigalduse ajal ajutiselt kahjustatud alad saab taastada muruseemnega või mätastega.
Kuidas maasoojuspumba süsteemid säästavad keskkonda?
Maasoojuspumbasüsteemid säästavad taastumatuid ressursse läbi selle, et pakuvad äärmiselt efektiivset energiakäitlusprotsessi. Samuti võimaldavad need minimeerida osoonikihi hävingut kasutades tehases täidetud külmutusagente, mida harva kui üldse on vaja vahetada.
Mis on soojuspumbasüsteemide eelised keskkonna seisukohalt?
Hetkel paigaldatud süsteemid mõjutavad oluliselt meie keskkonda! Süsteemid võimaldavad hoiduda üle kolme miljoni tonni süsihappegaasi ja muude kasvuhoonegaaside emmiteerimisest, mis vastab ca 650 000 sõiduki teedelt kõrvaldamisele.
Soojuspumbasüsteemid säästavad energiat, kuna liigutavad juba olemasolevat soojust, selle asemel et põletada midagi soojuse tekitamiseks ja seeläbi vähendavad toksilisi heitmeid atmosfääris. Need kasutavad taastuvat päikesesoojust, mida on akumuleerinud maapind. Kuna süsteemide käitamiseks ei ole vaja välist õhku, on ka õhk hoonete sees puhtam ning sisaldab vähem väliseid saasteaineid, hallitusseente spoore ja muid allergeene.
